Näituse „Muutused ja peegeldused“ kontseptsioon

Nii universumis kui indiviidi elus leiab aset pidev ja lakkamatu muutumine, ühest olekust teise minek. Ainus muutumatu konstant ongi kõige muutumine. Muutustel on palju erinevaid vorme ja avaldumisviise.

Metamorfoosid viitavad muundumisele kui kujumuutusele, transformatsioon tähistab sisulist ümberkujunemist ehk teisenemist. Variatsioonid on muutused suurema terviku sees, kus osahulgad erinevaid kombinatsioone või järjestusi moodustavad. Revolutsioon on kvalitatiivne muutus, plahvatuslik üleminek ühest olukorrast teise. Evolutsioon seevastu tähendab järkjärgulist kvantitatiivset muutumist, mis toimub pikema aja jooksul. Muutus võib olla ka tagasiminek – tasemelt, omadustelt või näitajate poolest viletsamaks muutumine. Kõrvalekaldumine on suuna muutus ning laavus mingis suunas õhenemine või madaldumine. Assimilatsioon tähendab täielikku või osalist sarnastumist, adaptatsioon on aga kohandumine või kohanemine või nende tulemus. Transsubstantsiatsioon on substantsi muutumine, aine omaduste radikaalne teisenemine.

Peegeldus geomeetria mõttes on meile teadaoleva ruumi isomeetriline teisendus, mille püsipunktid moodustavad sama ruumi hüpertasandi. Kuid peegeldusi võib saada ka teistest peeglitest, mis on juba peegelduste peegeldused.

Kindlasti on paljud lapsena asetanud kahte peeglit vastamisi ning vaadelnud tulemust üllatusega, sest peegeldustel ei paista olevat lõppu. See on otsekui sisenemine igaviku mõõtmatusse, sest peegelduste peegeldused annavad omakorda peegelduste peegelduste peegeldusi ning nõnda lõputult edasi …

Kõik, mis on olemas, on seda tänu muutustele. Olles samas otsekui peegeldus – jagamas lõputult inspiratsiooni ja pilte muutustest.