Minu kunstnikuteekond algas 1984. aastal Tõnis Vindi stuudios. 16-aastasena kohtuda kunstile pühendunud inimestega ja töötada vaimselt vabas, otsivas ning põnevas õhustikus, on suur privileeg. Reedeõhtused tunnid Tõnise suure raamaturiiuli ees andsid suuna edaspidiseks, sel ajal sündis mu huvi geomeetria ning unenäomaastike vastu. Kunstiliste tõekspidamiste aluspõhi kujunes Tõnise loengutes. Juttu oli iidsetest kultuuridest ja rahva(ste)pärimusest; universumi ülesehitusest või mõnest vapustavast teadusavastusest. Tõnis tutvustas välismaiste kunstnike ja kunstirühmituste töid, ühiselt vaadati üksteise värsket loomingut. Midagi paremat, kui selleaegne stuudio ülesehitav, peenekoeline ja maagiline õhkkond, ei oska tahtagi.