Studio 22 näitus „Vabaduse struktuur ja poeesia“ Haus Galeriis

Avatud 03.09.2019 – 03.10.2019

Näituse pidulik avamine 03.09 kell 17.00

Osalevad kunstnikud: Tõnis Vint (1942-2019), Taavi Torim, Sven-Erik Stamberg, Raini Laide, Rainer Kurm, Riina Grethiel Leppoja, Mauri Gross, Martin Vällik, Marge Viirg, Mae Kivilo, Krista Leesi, Jaak Saks, Ingrid Järv, Eva Vint, Eneli Luiga, Aune Taamal.

Kuraator: Riina Grethiel Leppoja

Näituse „Vabaduse struktuur ja poeesia“ kontseptsioon

Vabadus on otsekui avar ruum, kus indiviidile antakse võimalus olla tema ise ning tuua esile see eriline miski, mis just tema unikaalsuse prisma kaudu maailma voolata tahab. See on vabadus luua ning määratu rõõm, mis loomisega kaasneb. Väline vabadus eemaldab välised tõkked ja piirangud, kuid lõpeb seal, kus algab teise inimese vabadus. Et jõuda sisemisse vabaduseruumi ja kogeda suuremat kooskõla, kaotsiläinud harmooniat, tuleb üles leida vabaduse subtiilne struktuur ja sellele toetuda. Tee viib nüüd üha sügavamale ja sügavamale enesetundmisesse, kus end näitavad ka sisemised takistused, mida tuleb ületada. Eesmärk on välja jõuda tõelisesse vabaduseruumi, kus piirangud kui sellised puuduvad täielikult ja kus vabadus on kogetav poeesiana, mis põhineb küll aluspõhja peidetud rütmil ja struktuuril, ent on ometi vaba puudutama lõpmatust, kus tuksub loovuse leegitsev süda, isiklik ja üldine ühteaegu. See saab juhtuda siis, kui isiksus taandub ja – kas teadlikult või kogemata kombel – teeb ruumi universumile, mis nüüd otsekui tulvavesi loojast läbi voolab, vormudes värvideks, mustriteks, nägemuspiltideks ja kujunditeks.

Rühmitus Studio 22 kujunes välja 1970. aastate alguses. Sinna kuulusid loovisikud, kes osalesid Tõnis Vindi kodus toimunud vabas vormis loengutel. See oli samaaegselt nii kunstnike loominguline rühmitus kui ka õppestuudio, millega liitusid aasta-aastalt üha uued huvilised. Studio 22 õppemetoodikaks oli traditsioonilisest erineva vaatenurga avamine kultuuripärandile. Kõige põhjalikumalt käsitletud teemad kattusid juhendaja Tõnis Vindi eluaegsete huvidega – vanade kultuuride geomeetriline sümboolika, rahvakunsti ornamentika ning Kaug-Ida kunst ja selle filosoofiline aspekt, eriti I Ching. Kujundisüsteeme võrreldi läbi aastatuhandete, otsiti loominguliste tegevuse ajendeid, püüti liita isiklikku kogemust üldkehtivaga. Toimus otsekui väljumine maailmast kuhugi ajatusse kaugusesse, kust pöörati pilk tagasi. Uus objektiivsus ei kujunenud aga mitte visuaalsest kontaktist reaalsusega, vaid reaalsuse alla peidetud seaduspärasuste objektiivsest edasiandmisest. Selleks tuli igaühel leida oma olemusele vastav vormikeel.

Üheks osaks õppeprotsessist oligi indiviidile omase kujundite maailma loomine. Ringi ja ruudu formaati suletud kõige lihtsamatest kujunditest kompositsioonid täienesid iseenesest senini alateadvusesse peidetud kujunditega ja avasid isiksusele temale omase, aga veel tundmatu märkide keele. Geomeetrilised konstruktsioonid töödes olid tihti seotud literatuurse mütoloogilise algega, mis tõi teostesse ka figuratiivseid elemente. Teataval määral toimus otsekui individuaalse mütoloogia loomise protsess, mis arenes järjest suurema üldkehtivuse poole. Eeskujudest sõltumine asendus aja jooksul tervikut rikastava protsessiga ning säilis vaid üleüldine esteetiline kontseptsioon, mis oli tingitud sarnasest maailmanägemusest.

Lisaks eelnevale võib Studio 22 rühmitust käsitleda ka kui liikumist, milles osalejad on leidnud, et kunstiga tegelemine on nende jaoks vahendiks vaimse avanemise teel. See on omalaadne eetiline suhe inimese ja kunstiloomingu vahel, mis kaugemas eesmärgis võib anda meile uusi ja senisest erinevaid võimalusi.

Galerii