Meid ümbritsev tavaline, kaootiline, ettearvamatu, muutuv ja stiihiate meelevallas olev maailm, millega meil tuleb päevast päeva silmitsi seista, on tähelepanuväärne oma kahetisuses.

Nõudes tohutut tähelepanu, aega ja hingejõudu, õnnestub sel ikka ja jälle meid ekslikult veenda, et tegeledes piisavalt igapäevaste tähtsate ülesannetega, liigume kindlalt ja eksimatult oma ratsionaalse teadvuse poolt püstitatud õigete sihtide suunas.

Kuid taevalikus valgusvihus peatudes näed nukrat sügavikku eneses, on hea meelde tuletada, et pimedus, kahtlused, külm hingus saavad toitu vaid juhul, kui oleme tagasi lükanud meid alati ootava lõpmatu ja igavese armu.

Kui saame sel silmapilgul teadlikuks meid suunava Vaimu sügavast tarkusest, Lunastaja aegumatust ohvrist, Looja ootusest meie uuestisünniks, siis saame ka tunda lootuse ja rahu naasmist, ning uut müstilist valgust, mis täidab me südamed tõelise äratundmisrõõmuga.